– Gris tegi oma EVSi Rumeenias, 2016 aastal
Mul oli enne minekut mitmeid mõtteid Rumeeniast ja paljud küsisid, et miks Rumeenia, see on ju nii vaene riik ja täis mustlasi. Võin öelda, et, mustlasi on seal küll aga keegi ei häiri sind ja riik on vaene aga ilus.
Meil kõigil on omad põhjused, et läheme kogemusi saama vabatahtlikuna, minu põhjuseks oli hirm rääkida inglise keelt ja ei ole ju parimat meetodit keele õppimiseks, kui selleks on keelekeskonnas elamine ja pidev praktiseerimine. Ja ma mõtlesin, et kas ma teen seda nüüd või mitte kunagi. Erilisi ootusi mul ei olnud enne minekut aga mõne mäe tahtsin ikka vallutada, sest Eestis meil ju mägesi pole.
Minuga samas projektis pidi olema 9 noort aga tuli kokku ainult kolm vabatahtlikku. Linn oli mägede vahel, Rumeenia on üldse väga mägine maa, kus inimesed on ülimalt soojad, abivalmid ja sõbralikud.
Tööpäevad olid mul kontoris 6 tunni pikkused, me korraldasime debatte, üritusi ja tegime lastele nukuteatrit. Iga kuu oli meil 3-4 üritust. Õpetasime lastele kuidas süüa tervislikult ja korraldasime sportlikke mänge. Korraldasime üritusi “Säästev elustiil”, mille raames tegime lastele süüteroosi töötoa. Inimõiguste raames korraldasime debatti ja läksime plakatitega linna peale sõnumit levitama. Korraldasime ka tänavafestivali, kus tegime erinevaid üritusi 3 päeva jooksul.
Kuna Jaanipäev on eestlaste jaoks tähtis püha, siis tähistasin minagi seda Rumeenias. Kuna suvel päevad ei ole nii pikad kui Eestis, siis alustasime oma päeva üsna varakult. Väljas oli 34 kraadi sooja ja me matkasime mäe otsa. Mäe otsas korraldasin küla lastele traditsioonilisi Jaanipäeva mänge. Õhtul kui kella üheksa ajal pimedaks läks, siis süütasime oma Jaanitule. Õhtul avastasime, et olime ennast sisse seadnud karjamaale, sealt möödus lehmi, lambaid, hobuseid ja eesel.
Iga nädal olid meil ka Rumeenia keele tunnid, kus me alustasime kõik nullist, tähtede õppimisest. Need, kes töötasid lastega said keele palju lihtsamini selgeks. Rumeenia keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma aga sarnaneb Itaalia keelele.
Lugematud korrad sõitsid mulle vastu pered, kes istusid vankrites, mida vedasid hobused. Rumeenias on palju väikseid külakesi ja inimesed kes seal elavad teevad rasket tööd iga päev ja nad kasutavad tööde tegemiseks hobuseid. Tavaliselt igal perel on oma põld kus nad kasvatavad juurvilju ja neil on loomad – sead, lehmad, hobused, kanad, kassid ja koerad. Paljud inimesed üle maailma proovivad süüa puhast öko toitu ja maksavad selle eest palju. Aga Rumeenias inimesed teevad ise omale juustu ja söövad värsket liha, mune ja juurvilju iga päev.
Hommikuti üks inimene kogus kokku kõigi inimeste loomad külast ja viis loomad mägedesse rohtu sööma ja õhtul iga lehm läks ise oma koju. Eestis ei näe nii vabu loomi avatud põldudel kuna meil on väga ranged seadused aga Rumeenias olid hobused ja lehmad teede ääres ja neid ei pidanud kusagile aedikutesse kinni panema, sest nad ei paistnud hoolivat põgenemisest või autoteedele tormamisest.
Iga nädalavahetus avastasin ma Rumeeniat koos sõbrannaga. Me külastasime mitmeid linnu ja käisime mitmel korral ka musta mere ääres, vallutasime ka mõned mäed. Külastatud sai ka Ukrainat ja Serbiat. Tihti me hääletasime ja seal on kombeks anda autojuhile raha.
Nüüd kui olen kaks nädalat kodus olnud ja on aega olnud mõelda oma seikluste ja kogemuste üle, olen väga rahul, et selle ette võtsin. Soovitan kõigile, sest elu ja töö teises kultuurikeskonas on mulle andnud suure kogemustepagasi. Samuti leiab sõpru endale kogu eluks.
Leia siit praegu avatud EVS projektid: http://estyes.ee/pakkumised2/tag/evs/
The post Jaanipäev Rumeenias appeared first on EstYES.